Nädala raamat: David Levithan. Armastuse sõnaraamat

See on ühe suhte lugu, jaotatuna (koos)elu olemust tähistavateks märksõnadeks, iga sõna eraldi lehel, sissekanded suhteliselt napid. Tegemist on mõnusa ühe õhtu lugemisega. Lehekülgi keerates koorub lahti ühe mehe ja naise kooselu alates tutvumisest, kokkukolimisest kuni argipäeva pisiasjadeni ning mõtisklusteni armastuse üle. Paljud laused on nagu maksiimid, tuleb soov neid ikka üle lugeda. Toon mõned näited.

Kui õige tähelepanek truudusetuse kohta: „Arrears, maksuvõlg: Minu truudus oli sama läbimõtlemata kui sinu vääratus. Kõigist asjust, mis ma arvasin, et saavad valesti minna, ei oodanud ma kunagi seda. „See oli viga,“ ütlesid sa. Kõige julmem oli aga see, et viga tundus olevat minupoolne – et ma sind usaldasin.“

Suhte olemus on hirm: „Ma ei tea kunagi, mida sa tegelikult tahad, kas ma saan seda sulle pakkuda või olen ma juba lootusetult hiljaks jäänud.“ See on häälestus eesseisvaks kaotuseks, armastuse surmaks.

Huvitav seos: „Exacerbate, ärritama: Kui ma ei eksi, olid sinu täpsed sõnad: „Sa muutud liiga emotsionaalseks.““ Vahel võib liigne emotsionaalsus pigem kahju teha.

„Püüd armastusest kirjutada on lõppude lõpuks nagu tahta sõnaraamatut panna elu esindama.“

Naljakas, aga tõsi: „Obstinate, jonnakas: Vahel on see nagu võistlus: kes on põikpäisem – kas armastus või sellesse sattunud kaks tülitsevat inimest?“

Vaimukas: „Rapprochement, hea läbisaamine: Mäletan, kuidas mu vanaema ütles: „Enne, kui glasuuri peale paned, peab kook maha jahtuma.““

Armastust ei hakka kirjanik defineerima („Ma ei hakka isegi üritama.“), kuid siinkohal seostub mul üks teine raamat (Joel Haahtela. Elena), kus peategelane nendib, et armastus on elu: ma elan, järelikult ma armastan! Nii lihtne see ongi.

Teile lugemiselamusi soovides, Lagle

Anu Raud Palamusel!

07. veebruaril kell 11.00 Palamuse O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseumis

ANU RAUA LOENG „ELU ESIVANEMATE VUNDAMENDIL“

07. veebruaril kell 13.00 Palamuse Rahvamajas

ANU RAUA „MEISTRIKLASS“

Üks osa Anu Raua loomingust on "mulgikuue graafika". Tehnika on inspireeritud mulgi kuubedest,  kus punane ja  roheline näpunöör on õmmeldud mustadele kuubede peale, moodustamaks kuue hõlmadel kauneid graafilisi mustreid. Mulgikuue graafika ehk nöörvaip kujutab endast ühe joonega villasele kangatükile joonistatud kujundit (kompositsiooni), antud juhul moodustab joone näpunöör. Nöör õmmeldakse eelnevalt seebikillu või kriidiga ette joonistatud pildi järgi järelpistega, nööri lõpp ja algus tõmmatakse läbi kanga töö pahemale poole ja kinnitatakse.

Meistriklassis osaleja saab endale teha minivaiba 30X30cm, õppides samas ka  punuma näpunööri.

Tekstiilikunstnik Anu Raua loomingu näitust "Kütab ilma villaste vaipadega" saab vaadata Palamuse O. Lutsu Kihelkonnamuuseumis 03.-28.veebruarini.

Nädala raamat: Ida Jessen. ABC

Joachim on 40-aastane mees, kel materiaalselt on kõik eluks vajalik olemas. Ainus, mis puudu, on perekond. Ja siis astub tema ellu Susan, naine nagu tulesäde. Joachim, kes on tagasihoidliku ja vaikse iseloomuga, on läbi elu triivinud nõnda, et on lasknud asjadel lihtsalt sündida, oma loomulikku rada areneda. Varsti aga avastab ta, et tema elu dikteerib ta oma armas kaasa. Naine on nagu kindral, kes käseb, poob ja laseb.

Joachim nendib mõtiskledes: „Elu suur väljakutse seisneb selles, et tuleb täita oma kohust kõigi nende vastuolude keskel, mis sind eri suundadesse tirivad.“

Kuidas Joachim oma põrguks muutunud eluga hakkama saab, saate juba ise lugeda. Raamat on mõnus ühe õhtu meelelahutus. Pean veel ütlema, et ma muutusin loo edenedes kohutavalt vihaseks nii Susani kui ka Joachimi peale. Aga elu on kord säärane grotesk, kui koos otsustavad elada kaks täiesti vastandlikku natuuri.

Taani kirjanikult Ida Jessenilt on varem ilmunud romaan Üks mees tuli linna.

Teile lugemiselamusi soovides, Lagle

Padjaklubi!

Käsitööhuviliste Padjaklubi järgmine koosviibimine toimub sel kolmapäeval 29.jaanuaril, kell 16.00. Otsime uusi ideid ja vahetame häid mõtteid. Kel parasjagu oma näputööd pooleli pole, on võimalik valmistada pajalappe!

Kohtumiseni raamatukogus!

William Somerset Maugham 140

Inglise kirjanikul W.S.Maughamil täitub 25.jaanuaril 140 sünniaastapäev.

Maailmakirjanduse leksikonis (TEA, 2012) on kirjas selline kokkuvõte tema elust ja loomingust:

William Somerset Maugham kirjutas humoorikalt, sageli satiiriliselt ning mõnikord põhinesid tema lood tegelikult elanud inimeste eludel. Oma romaanides ja jutustustes kasutas ta lihtsat stiili, ent jutustas lugusid alati suurepäraselt.

Maugham jäi 10-aastasena orvuks ning teda kasvatasid onu ja tädi. Vaatamata arstikutsele jättis ta meditsiini sinnapaika ja hakkas kirjanikuks. 23-aastasena avaldas ta oma esimese romaani „Liza Lambethist“, kasutades raamatus sünnituste juures viibides saadud kogemusi. Edu saabus näidendite kirjutamisega – 34.eluaastaks oli Londonis jõudnud lavale neli tema näidendit.

Esimese maailmasõja päevil teenis Maugham valitsuse salaagendina. Hiljem käis ta koos sõbraga mitmel reisil, mis viisid Lõuna-Aasiasse, Vaikse ookeani saartele ning Mehhikosse. Püsivamalt seadis ta end sisse Lõuna-Prantsusmaal.

Maughami hilisemad näidendid on tõsisematel teemadel. „Meie parimad“ jutustab ameeriklastest Euroopas, „Truu naine“ aga naisest, kes haub kättemaksu oma truudusetule abikaasale. Ka on mõned tema paljudest romaanidest silmapaistvad teosed: „Inimorjusest“ põhineb autori enda elul, „Kuu ja kuuepenniline“ aga on inspireeritud kunstnik Paul Gauguini elukäigust. „Koogid ja õlu“ on rõõmus raamat kirjaniku abikaasast, põhinedes ilmselt Thomas Hardy elul. Raamatus „Vahe tera“ otsib ameeriklasest sõjaveteran sõjas üle elatud õudustele leevendust Indiast. Tema jutustuste hulgas on ka „Vihm“, mille põhjal on tehtud filme ja näidendeid.

Siinses blogis on juttu olnud järgmistest Maughami teostest:

Kangelane

Üksnes minu enda rõõmuks

Rangelt isiklik

Karussell

Kuu ja kuuepenniline

Teile lugemiselamusi soovides, Lagle