Ma lugesin seda
muljetavaldavat romaani umbes kümme aastat tagasi lausa kaks korda. Nüüd on
ilmunud ilusal valgel paberil kordustrükk. Tagakaanel on raamatust nii hea
kokkuvõte, et siinkohal ma tsiteeringi seda, sest oma sõnadega ma vast ei
oskakski nii kompaktsel kujul romaani teemat ja mõtet edasi anda:
„Vene-juudi päritolu
Ameerika kirjaniku ja filosoofi Ayn Randi (1905-1982) romaan „Allikas“ on
alates oma ilmumisest 1943. aastal saanud väga erinevate hinnangute osaliseks,
suurimast imetlusest kuni moraalse hukkamõistuni. Kindlasti aga ei jäta see
lugu noore arhitekti eluvõitlusest kedagi ükskõikseks. See pole mitte üksnes
võitlus rivaalide ja vastastega või aegunud kunstitraditsioonidega, vaid
laiemalt nendega, keda autor nimetab teiste kaudu elajateks, nendega, kes ei
oska või ei julge olla nemad ise, järgida oma ideid ja unistusi ilma
kompromissile minemata. Liberaalse kapitalismi prohvetina on Ayn Rand valanud
oma filosoofilised tõekspidamised ilukirjanduslikku vormi, mille tulemuseks on
hümn indiviidile, ülistuslaul eetilisele egoismile ning iga inimese õigusele
olla ainulaadne. Kirjanik mõistab hukka altruismi ja kollektivismi, nähes neis
peituvat nõrkust ja enesesalgamist. „Allikas“ tegi oma autori kohe
maailmakuulsaks ning on säilitanud oma aktuaalsuse tänaseni. Lugeja kohtab
romaanis kummalisi karaktereid Ameerika arhitektuuri- ja ajakirjandusmaailmast,
võimumehi ja salajasi traaditõmbajaid ning tervet galeriid kaasajooksikuid.
Romaani peategelane Howard Roark aga usub üksnes iseendasse ja oma töösse,
sarnanedes pilvelõhkujaga, mis oma võimsas sõltumatuses kõrgele taeva poole
tõuseb.“
Allikas
on ameerika kirjaniku seni ainus eesti keelde tõlgitud romaan.
Teile lugemiselamusi
soovides, Lagle
