Karussell
on William Somerset Maughami romaan, mis kujutab 20. sajandi alguse Inglise
eluolu. Peamiseks tooniandjaks raamatus on kõrgseltskonna kombed ja moraalitus.
Kirjaniku eesmärgiks on välja tuua erinevate inimtüüpide iseloomuomadused ja
mõista, mis ajendab üht või teist tegelast käituma just nii nagu ta seda teeb.
Maughami inimhinge
kirjeldamisoskus on üdini nauditav, kirjanikul on tabav sõnaosavus inimeste
iseloomu edasiandmisel. Raamatus on sädelevad vaimukad seltskondlikud
dialoogid, toon näite ühest dr Frank Hurrelli küünilisuse puhangust lõbusal
koosviibimisel: „Mõelge, kui
väljakannatamatult tüütu on abielu, ja igal juhul hoidku Jumal mind
mõtlemisvõimelise naise eest. Kui ma üldse kunagi abiellun, siis ainult oma
kokaga.“
Esmapilgul on raske
tohutus tegelaste rägastikus orienteeruda. Kuid õige pea saab aru, et romaani
võtmefiguurideks on neli tegelaste paari.
Miss Mary Ley on
57-aastane daam, kes pärib kauge sugulase raha ning on nüüd materiaalselt
kindlustatud. Ta on elunautleja, vallaline seetõttu, et ei koorma end
abieluliste sidemetega, et mitte oma vabadust kaotada. Ja vabadus on tema jaoks
suurim õnn siin elus. Eriliseks hobiks on tal oma lähedaste sugulaste ja
tuttavate eludega manipuleerimine. Just miss Ley suhu paneb kirjanik mitmeid
lauseid, mis on raamatu kõige sisukamad ja elujaatavamad mõtted. Selge, et miss
Ley on kirjaniku ja ka minu lemmiktegelane Karussellis.
Miss Ley südamesõber on
dr Frank Hurrell, 40ndates poissmees, kes mõlgutab mõtteid elu olemusest. Ta
leiab, et rikkus, kõrgklass, kultuur ja tsiviliseeritus lämmatavad hinge. Ta
ihkab kogeda elu ehedal kujul, elada hetkes, lihtsalt, tajuda kirgi, tundeid,
näha elu ja surma. Frank tahaks oma rutiinsest elust arstina loobuda ning
maailma rändama minna, teenides söögiraha koha peal. Miss Ley vastab selle
peale: „… niipea, kui üks asi rutiiniks
muutub, lakkab see sinu jaoks olemast see õige.“ Ja veel: „… mitte keegi, kes pole vaba rahateenimise
murest, ei saa end vabana tunda.“
Järgmise tegelastepaari
üks osapool on 40ndates praosti tütar miss Bella Langton, kel maitsemeele ja
graatsia puudumist kompenseerib ülemäärane praktiline heatahtlikkus. Bella on
vanatüdrukuna masendunud, et noorus on möödas ja ees ootab pikk ja üksildane
keskiga. Üksluisus, päevade sarnasus tapab. Kuid siis Bella armub endast 20
aastat nooremasse poeeti, Herbert Fieldi. Ta imetleb poisi siirast vaimustust
kõige ilusa ees, looduses ja kunstis. Bellat hämmastab Herberti hardus ja
aupaklikkus Jumala ees. Naine ise ei tunne säärast südamelähedust Jumalaga,
kuigi ta elab vooruslikku ja kombekat elu. Enne Herbertiga kohtumist oli Bella
lihtsalt niisama olemas. Nüüd koos Herbertiga muutus naise elu elamisväärseks.
Kuid Bella isa, auväärne toompraost, on abiellumise vastu: tütre staatusest
madalama mehega kooselu ei ole seisusteranges ühiskonnas aktsepteeritav. Bella
nendib kurvalt kui isa temast lahti ütleb: „Mitte
miski ei muuda inimese südant kalgimaks kui vooruslikkus.“
35-aastane suurilmadaam
Mrs Grace Castillyon on oma blondeeritud juuste ja üleliigse puudrikihiga näol
väike ja kena, talle meeldib end eksponeerida ülisügava dekoltee, kiiskavate
kalliskivide ning labase ja kriiskava naeruga. Mrs Castillyon avastas, et ta on
narruseni armunud noorde elumehesse Reggiesse, kes aga on paras ihnuskoi.
Noormees himustab vaid proua aadlitiitlit ja säravaid kalliskive. Et noor
armuke teda ei hülgaks, annab Mrs Castillyon Reggiele raha, et too härrasmehena
nende lõbustuste eest tasuks ning ülejäänud raha võib too kelm oma tasku pista.
Toon näite Maughami humoorikast kirjeldamisoskusest tolle 22-aastase elumehe
Reggie kohta, kelle ema on arvamusel, et tal on „õnnestunud poega kõigi pahede eest teadmatuses hoida“: „Meelas ilme Reggie näol ja kavalus ta
tumedates silmades ei vihjanud küll vastumeelsusele ihulise patustamise ees,
ega ka mitte ülemäärasele süütusele.“ Loo arenedes muutuvad ka Mrs
Castillyoni arusaamad (seda küll tänu miss Ley sekkumisele), ta adub, mis siin
elus on kõige tähtsam ning ka käitub vastavalt.
Kõige vastuolulisem
tegelaskuju on Basil Kent, kes püüab elada nii vooruslikult kui võimalik. Ta
abiellub oma seisusest madalama kõrtsiplikaga, sest vaene tüdruk jäi temast
lapseootele. Basili põhimõte on, et kui ta juba patustas, siis peab ta
vastutama oma teo tagajärgede eest. (Selle peale vastas tema ema leedi Vizard,
et kui härrasmees tahab pisut lõbutseda, siis ta annab raha, et need patuviljad
kaoks!) Kuid see põhimõttekindlus toob Basili eraellu vaid häda ja viletsust,
sest oma hinges on ta armunud hoopis oma mõttekaaslasesse Mrs Hilda Murray´sse,
kes toetab mehe kirjanikukarjääri. „Basilil
puudus armastusväärne anne võtta inimesi sellistena nagu nad on, mitte paluda
neilt rohkem kui nad on suutelised andma, pigem püüdis ta voolida inimesi,
kellega ta kokku puutus, vastavalt oma ettekujutusele.“ Nii põlgas ta oma
vastse abikaasa Jenny maitselagedust ja labasust, harimatust. Vaene Jenny ise
aga jumaldas Basilit nagu koer peremeest.
Basil Kenti kirjutamisannet
kommenteerides mõtiskleb miss Ley suureks kirjanikuks olemisest: „… selleks, et saavutada kirjanduses
kuulsust, on vaja teatavat sisemist ürgsust /…/ Et inimesi tõeliselt liigutada ja neile mõju avaldada, pead sa omama
täielikku mõistmisvõimet, ja seda saavutad sa ainult juhul, kui sinus on midagi
üldiselt kogu inimkonnale omast…“ Basilil igatahes see omadus puudub. Aga
julgen arvata, et Maughami särav jutustamise anne vastab sellele kirjeldusele
ideaalselt.
Raamatus sõlmitakse
kokku neli abielu ning aset leiab viis surma. Ma ei saanud raamatut käest panna
terve viimase saja lehe vältel, sest tegelaste elude lõpplahendused täitsid
raamatu viimase veerandi. Mrs Ley arvates saab elu võrrelda merereisiga: „Miks mitte lahkudes elust, öelda: mul on
olnud nii ebaõnne kui ka õnne, ning kõik mu piinad said naudingutega tasutud;
ja kuigi mu ohtuderohke merereis ei viinud mind mitte kuhugi, ja kuigi ma
naasen vana ja väsinuna sadamasse, kust kõik mu lootused alguse said, olen ma
rahul, et ma olen elanud.“
Lõpetan Mrs Ley
sõnadega: „Minu kunst ja teadus on elada.“
Teile lugemiselamusi
soovides, Lagle
No comments:
Post a Comment