Head kevadpüha!

Kolmapäeval, 1.mail on raamatukogu suletud!
Meeleolukat volbriööd ning head ilma kevadtöödeks!
Kohtume neljapäeval!

Laupäeval raamatukogu suletud!

Laupäeval, 27.aprillil on raamatukogu suletud, sest töötaja on puhkusel.
Kohtume esmaspäeval!

Nädala raamat: Justin Petrone. Misjonäripoos

Justin Petrone on kogunud siia raamatusse tähelepanekud elust enesest. Tema mõtted on Petronele iseloomulikus tavapärases humoorikas kastmes. See on lihtsameelne, heatahtlik huumor, see on nii naljakas ja lihtne, et mõjub puhastavalt. Küünilisuse puudumine teebki Petrone stiili nii mõnusaks, murevabaks. Ma usun, et ükski eestlane ei oskaks nii lahedalt igapäevaelust kirjutada.

Raamatus saab hea kõhutäie naerda muuseas selliste ütlemiste üle:

„Ja olen kuulnud palju lugusid mereröövlitest ja laevaõnnetustest, mis rahvusvahelist spermat läbi sajandite Eesti rannikule on toonud… Ühesõnaga, see kaev oli reostatud ammu enne seda, kui mina pärale jõudsin.“

„Kui poleks naisi meie elus, siis enamik meist, meestest, ei vahetaks vist mitte kunagi sokke.“

„Ühtäkki hakkas mulle tunduma, et minu kahe-aastane tütar on siin justkui uue alguse kehastus: äsja langenud lumehelves keset inimsita hunnikut.“ (Kui Petrone jalutab koos oma lapsega Bangkoki ööelus)

„… võib-olla on mind munadesse löödud, aga pähe minu teada mitte. Nii et mina oskan oma saatusega rahul olla.“

„Jänesed on igavad ja tuimad elukad, kes on huvitatud ainult söömisest ja pabuldamisest.“

„Olgem ausad: me räägime vanast armsast seksist. Ei ole vaja teha seda nii keeruliseks nagu mingit Eesti rahvatantsu.“

Justin Petronelt on varem ilmunud Minu Eesti 1. ja 2. osa ning esimene ilukirjanduslik romaan „Montréali deemonid“, millest kirjutasin siia blogisse eelmise aasta lõpul.

Teile lugemiselamusi soovides, Lagle

Teenisid N.Liidu armees?

Eesti Sõjamuuseum kogub projekti "Eesti ja külm sõda" raames Nõukogude Liidu relvajõududes teeninud sõdurite ja ohvitseride mälestusi.
Olete oodatud täitma ankeeti Eesti Sõjamuuseumi kodulehel. Materjali kogutakse 1.maini 2013.
Kui Te internetis ei saa ankeeti täita, siis tulge raamatukokku ja me aitame teid!
Kohtume raamatukogus!

Laupäeval raamatukogu suletud!

Laupäeval, 20.aprillil on raamatukogu suletud, sest töötaja on puhkusel.
Kohtume esmaspäeval!

Nädala raamat: Italo Calvino. Kui rändaja talvisel ööl

See raamat on mitmekihiline nagu sibul. Romaanid romaanis – põhimõtteliselt ma võin raamatus suvalise lehekülje lahti lüüa ja lugeda suvalist teksti omistades sellele misiganes tähenduse ma hetkel soovin.

Kui rändaja talvisel ööl lehepoognad on segamini lehekülgedega kellegi poolaka Tazio Bazakbali romaanist Väljaspool Malborki asulat. Lisaks on vahepealseteks paladeks autori mõttevahetused Lugejaga, kuidas ma loen seda teksti, kuidas miski mõjutab mind seda teksti lugedes, kuidas teksti mõte minuni jõuab jne jne. Ehk kirjeldus lugemisprotsessist või siis õpetus kuidas lugeda. Üsnagi absurdne või mis.

Kõik elemendid, mis ühel postmodernistlikul romaanil peaksid olema, on siin olemas: killustatus, romaan romaanis, pidev muutumine, juhuslikkus, Lugeja on Autoriga võrdväärne, Lugeja kujundab tekstist ise mõtestatud romaani.

Oijah, ma olen vanakooli inimene. Mulle meeldib lugeda raamatut algusest lõpuni nii, et süžee on juba kirja pandud ja ma ei pea muud kogema kui põnevust ning lõpus kas autoriga nõustuma või mitte, ühesõnaga kas kirjapandu meeldis või mitte. Pealegi ma pean üles tunnistama, ma ei oska ikka veel diagonaalis lugeda ehk siis haarata lehekülge tervikuna ning mõttest niimoodi kiiresti aru saada. Ma loen endiselt enam-vähem sõna-sõnalt ja lause-lauselt, sest mulle meeldib nautida lugemist. Mistõttu mu lemmikautoriteks on näiteks napi keelekasutusega Riikka Pulkkinen ja Anna Gavalda, kel iga lause on tähenduslik ja oluline ja ses keeles on ilu, lauses on võlu.

Nii et Calvino stiilis killustatud tekst on minu jaoks ajaraiskamine. Ma proovisin seda teksti haarata küll algusest, keskelt, suvalisest kohast, kuid ma ei saa pointile pihta. Aga rahu, asi on vaid minus! Teile võib Kui rändaja talvisel ööl meeldida, proovida ju tasub? Ühtede kaante vahel on kriminull, armastuslugu, satiir ja erootika, päevik ja otsinguromaan – kõik oleneb Teist endast, milline žanr huvi pakub.

Italo Calvinolt on varem eesti keeles ilmunud esseede kogumik Ameerika loengud; eksistentsiromaan Palomar; ning jutustused Nähtamatud linnad; Olematu rüütel; Parun puu otsas.

Teile lugemiselamusi soovides, Lagle

Nädala raamat: Sulev Oll. Anti Kuus. Öö mõte on kuus

Mõnikord juhtub, et puudub lugemistuju, pikk tekst käib üle jõu. Otsisin riiulite vahel, aga ükski raamat ei kõnetanud mind. Vägisi lugema sundida ei saa, peabki lubama endale mõttepausi, puhkust. Kuid siiski, hing ei anna rahu. Midagi on puudu. Kevadet ei tule ega tule. Rahunesin luuleriiuli ees. Avastasin ilusad pildiraamatud miniatuurse tekstiga. Rahutu pulbitsev energia minu sees sai õige suuna kui süvenesin luuleridadesse.

Leian, et see on geniaalne mõte – panna kaunid loodusfotod kokku mõjusa napi tekstiga. Sõnal on jõud ja see jõud võimendub olles kõrvuti pildiga. Leidsin hea hulga kauneid pildiraamatuid:

Valeria Ränik. Metsa poole

Tiit Leito. Olemise olekud

Kersti Rea. Delirio Amoroso

Mati Kose. Aastaaegade aken

Jaanus Järva. Looduse aasta

Avastasin ka ilusa loodusluule kogumiku Aastaajad eesti luules, raamatus vahelduvad luuletused pisikeste värvifotodega, väga elegantne raamat.

Soovin Teile sooja kevadeootust, päikest südamesse Virve Osila luulekogust Maa ja taeva vahel leitud luuleridadega:

Taevas on ruumi pilvel ja päikesel,

kuu ei varjuta tähtede sära;

maa pealgi aeg on suurel ja väikesel

teineteisega harjuda ära.

 

Keelatud pole kaaslast piielda,

käies kõrvu või uidates lahus,

uskuda siiralt, et parem kui riielda

on ju elada rõõmsalt… ja rahus…

 

Igaüks ilma on loodud kiiksuga,

mõnel on suurem see, mõnel pisem.

Ükskõik kas häälitsed nurru või piiksuga –

Tähtis on vaid, et oleksid ISE.

Kevadeootus raamatukogus!

Kuigi kevad ei taha mitte tulla, saab raamatukogu riiulite otstes imetleda lasteaialaste kleebitud lillepilte.
3-5-aastased "nukid" käisid külas emakeelepäeval 14.märtsil ning valmistasid hoolega sellised ilusad rõõmsates värvitoonides lilled!

 

Nädala raamat: William Somerset Maugham. Kangelane

See on lugu noorest mehest nimega James Parson, kes tuleb pärast viit aastat Buuri sõjas võitlemist koju tagasi. Kuid noormees on eemaloldud aastatega muutunud ning vaatab nüüd oma kohusetundlikku kihlatut Maryt hoopis teiste silmadega.

Maugham on eelkõige inimhinge mitmekesisuse kirjeldaja ja lahkaja. Ta pilkab kõrgseltskonna silmakirjalikkust. Siin raamatus vastandab ta kehalist kirge, mida peab tõeliseks armastuseks, mõistuseabieluga.

James ei ole Marysse kunagi tõeliselt armunud olnud. Kõik eeldasid, et lapsepõlvesõprus küpseb edasi abieluks ja armastuseks. Nii arvas ka James, et igati loomulik, kogukonna ees kohusetundlik tegu on Maryga kihluda ning pärast sõda abielluda. On tore mõelda, et keegi sind kodus ootab ja igatseb, peale vanemate ka kihlatu. Nii möödus viis aastat ning James sai koju. Sõja-aastatel armus aga James tõeliselt. Kuid too kütkestav naine oli kõrgema astme sõjaväelase abikaasa, naine, kes nautis meestega flirtimist ning tähelepanu, kuid kes ei astunud üle abielu reeglitest ega murdnud oma mehele truudust. Vaene James kannatas vastamata armastuse piinades, kuid pidi sellega leppima. Ta vandus iseendale, et hoiab selle naise teelt kõrvale ning saab oma tunnetest üle. Sellises meeltesegaduses naaseb James koju. Kadunud poega võetakse väikeses maakohas vastu kui kangelast. See kõik tundub Jamesile naeruväärne, sest parema meelega tahaks ta sõjakoledused unustada. Aga kogukonnas peab käituma kogukonna reeglite kohaselt. Vastasel juhul oled paaria. Pärast mitmeid siseheitlusi peab James paremaks alistuda oma saatusele ehk siis käituda nii nagu temalt oodatakse. Sest James vajab kogukonna ühtekuuluvustunnet, oma juuri. Aga see tähendab abielluda Maryga, kellel puudub Jamesi arvates igasugune sarm ja naiselikkus. Mary on ammu moest läinud kulunud seelikus kohusetunne ise, noor naine, kes arvab, et elu on katkematu kohustuste jada, kus sobib õrnu tundeid väljendada vaid siis kui on sünnis. Maryl on kihluse aastatega väljakujunenud arusaamad, kuidas tulevast abikaasat peab kohtlema ning see ei loe midagi, et James teistmoodi arvab. Mary on nagu seelikus tank, sõidab üle kõigist ja kõigest, taktitundeliselt muidugi, sest teda kannustab kohusetunne. James aga ei suuda oma mõtteis lahti lasta kirgliku, romantilise armastuse ideest, mida ta paraku seostab teise, palju kütkestavama naisega. Kuidas seda Maryle seletada, et mees ei armasta Maryt nii nagu oleks õige?

Esialgu lugedes ma võitlesin tungiga raamat käest ära panna, mul oli tunne, et Maugham on juba kõik ära öelnud. Ent lõpu poole tuli mitmeid üllatavaid süžeekäike, mis panid mind mõtlema, et see raamat on väärt lugemissoovitus.

Maughami ainuomase stiili puhul on kõige lummavam kirjaniku kirjeldusoskus, kuidas ta toob kuni peensusteni välja inimhinge mõtte- ja tundelaadi. Ja tõesti, nii palju kui maailmas on olemas erinevaid inimtüüpe, seega mõtlemise avaldumise vorme, on seda kõike Maugham ka oma teostes kirjeldanud ja lahanud. Ma olen lugenud päris mitut Maughami raamatut, et võin öelda, olen kirjaniku stiiliga tuttav. Tugevamaid emotsioone on seni tekitanud romaanide Vahe tera, Liza Lambethist ja Üleval villas lugemine.

Maughami puhul peab imetlema tema sõnaosavust, toon ära mõned tsitaadid Kangelasest:

„Loodus on jumalanna, kel pole sündsustunnet, kelle jaoks kombekust ei eksisteeri.“

„… elu ei ole mitte kergeltvõetav vahepala, vaid pingutust nõudev üritus: elu on lahinguväli; igaühel meist on oma eluülesanne, kohustused ja toimingud täita.“

„Tundub tõesti, et põhiline, milleks me oma mõistust kasutame, on nii enesele kui üksteisele võimalikult palju valu põhjustada.“
Teile lugemiselamusi soovides, Lagle 

Palamuse lapsed on head lasteraamatute tundjad!

2. aprillil toimus Põltsamaal vabariikliku kirjandusmängu kohalik võistlus: Lasteraamatupäeva kirjanduse tundmise võistlus, osales 11 võistkonda kogu maakonnast. 4.klassi lastega käis Põltsamaal pöialt hoidmas raamatukoguhoidja Katre Ilmjärv ning nad tõid koju kaasa auväärse teise koha! Ainult 2 punkti jäi võidust ja Tallinna reisist puudu! Tubli töö - Ethel, Greta ja Sander!