Siin on midagi head
krimisõpradele. Raamatus on olemas põhjamaade autoritele iseloomulik sünge
paine ja kohatine must huumor. Ainult keel läheb sõlme islandipäraste nimede
veerimisel, õigemini ma ei oskagi neid hääldada, aga tühja sellest. Vihma sajab
kah pidevalt, alates esimesest leheküljest kuni lõppvaatuseni. Praegu,
imeilusal maikuul oli kaunis sürreaalne lugeda sügistormist ja algavast
pimedast ja masendavast ajast. Mälu on ikka lühike. Kergendus, et pime aeg on
selleks korraks möödas ja järgmine sügis on alles mägede taga, see kergendus on
nii suur, et lausa lõbus on lugeda põhjamaade koledat põnevikku.
Süžee on nagu ikka
põnev, kuritöö lahendus peitub mineviku varjudes. Minu arust suudavad vaid
põhjamaade autorid välja mõelda nii keerukaid perekonna saladusi, mis ulatuvad
mitme põlvkonna taha. Eks süüdi ole selles ikka see kaamose periood, mis
aastast aastasse kordumisega vajutab sitke põhjamaalase hinge sünge pitseri.
Klaasikamber
on islandi autori seni ainus eesti keelde tõlgitud raamat. Toon välja viited
siinses blogis varem ilmunud krimikirjanduse kohta.
Põhjamaade krimi:
Inglismaa, šoti, iiri
ja ameerika krimi:
Teile lugemiselamusi
soovides, Lagle
No comments:
Post a Comment