Thursday, April 30, 2015

Nädala raamat: Sofi Oksanen. Kui tuvid kadusid


Oli aeg, mil Eesti meedias räägiti väga palju Sofi Oksanenist. Minul tekkis selle meediakära tõttu sisemine tõrge selle soome autori vastu ning mõtlesin, et ma põhimõtteliselt ei taha tema raamatuid lugeda. Aga igaks asjaks on oma õige aeg.

Kuna Soome kirjanduses peetakse fenomeniks seda, et noored, 30-40-aastased naised kirjutavad lähiajaloo rasketest peatükkidest jutustavaid ilukirjandusteoseid ja ma olen päris mitmeid neid autoreid lugenud (vaadake siinses blogis varasemat kokkuvõtet), siis nüüd tundsin, et minu teadmised jäävad lünklikuks just seetõttu, et ma pole tutvunud Oksaneni stiiliga.
 
Nüüd sai see puudujääk tasa tehtud. Ning pean tõdema, et mulle väga meeldisid Sofi Oksaneni kaks raamatut Kui tuvid kadusid ning Puhastus. Peamine teema neis mõlemas on võimu ja inimese suhe: millise valiku inimene teeb või on sunnitud tegema, et ellu jääda.
 
Kui tuvid kadusid keskmes on nö. kameeleonmees Edgar, kes haarab igast väljakutsest, mis võiks talle edu tuua. Ta on kollaboratsionist, kes muudab oma vaateid erinevate riigivõimude korra all, peaasi, et tal endal hing sisse jääks ja et seda mammonat ikka koguneks, kuulsus ja edu kaasa arvatud. Talle vastandub põhimõttekindel Roland, kes seisab vaba Eesti eest ning on valmis oma vaadete eest surema. Kumb mees elus paremini hakkama saab? Muide, raamatu pealkiri tuleneb peale ilmse sümboli tähenduse ka sellest, et saksa ohvitseridele maitses tuvipraad …
 
Puhastus jutustab paralleelselt kaks lugu: ajaloost teada Eesti okupeerimine ja neis raskeis olus ellujäämine naise Aliide pilgu läbi ning ka ühe teise õnnetu noore naise Zara elust, kes langes inimkaubanduse ohvriks 1990ndate alguses. Just see viimane teema oma rõvedates kirjeldustes teeb selle raamatu lugemise nii jõledaks. Õrnema hingega lugejale ei soovitaks.
 
Sofi Oksanenilt on eesti keelde tõlgitud 4 romaani: Stalini lehmad, Baby Jane, Puhastus ning Kui tuvid kadusid.
 
Teile lugemiselamusi soovides, Lagle

Monday, April 27, 2015

Nukid raamatukogus!


Esmaspäeval, 27. aprillil külastasid raamatukogu 3-4-aastased lasteaialapsed rühmast Nukid. Rääkisime, mida tehakse raamatukogus ja kuidas raamatuid saab laenutada ning väga oluline, kuidas peaks raamatukogu raamatuid hoidma. Pildile on jäänud lapsed koos õpetajatega Maire Tamm ja Marika Hütt.

Kohtume raamatukogus!

Thursday, April 23, 2015

Valla tervisepäev!


Kolmapäeval, 29. aprillil 2015 ootab lastekirurg valla lapsi koos vanemaga tervist kontrollima:
10.00 – 12.00 Palamuse lasteaia lapsed
 
12.30 – 14.30 kodused lapsed Palamuse lasteaia I korrusel
 
15.00 – 16.00 Kaarepere lasteaia majas lasteaia ja kodused lapsed
 
Kui lapsevanemale ei sobi elukohajärgne vastuvõtuaeg, võib valida endale vastuvõtukoha, palume arvestada vähese ooteajaga.
 
Transpordivajaduse korral info 77 62 446; 77 62 453; 53 29 29 39
 
Hoolime laste tervisest!

Nädala raamat: Alice Munro. Kerjustüdruk



Tegemist on romaaniga novellides. Läbivaks peategelaseks on naine nimega Rose, kelle elust saame osa alates lapsepõlvest kuni küpse keskeani. Jutustuse keskmes on naise erinevad rollid elus: tütar, õpilane, abikaasa, armuke, ema, feminist, rahateenija, heaoluühiskonna tarbija ja ka kritiseerija.
Ajaliselt hõlmab jutustus Kanada eluolu 1940datest kuni 1970ndateni. Alice Munro oskab kirjeldada elu oma mitmekesisuses. Ta toonitab, et kõik on valikute küsimus ehk siis elu on su enda kätes. Kirjaniku lausekasutuses on ehedust, tema tekst lihtsalt mõjub. Minule jäi raamatust kõlama eelkõige mõte, et misiganes valikuid ma eluteel kohtan, oma hirmudest ja üksindustundest ei pääse. Raamatu alatoon tundub olevat kurb, nukker. Aga sellegipoolest nauditav lugemisvara.
 
Et tuju paremaks läheks, toon raamatust välja ühe väga koomilise lihtrahva slängis esitatud katkendi, teemaks hobuste võidusõidud: „Mõni obene loopis jalgu. Mõnele pidi jällegi sinepit saba alla panema. Mõni ei liikund siis ka paigast, tee mis tahad. Nõnda on obestega lood. Mõni teeb tööd ja veab ennast kas või surnuks, teine ei tiri sul türa ka rasvaämbrist välja. Heheh.“
 
Alice Munro võitis 2013. aastal Nobeli kirjandusauhinna ning kogumik Kerjustüdruk on tema esimene eesti keelde tõlgitud raamat.
 
Teile lugemiselamusi soovides, Lagle

Eesti Lugemisühingu kaks fotovõistlust


Lugeda on mõnus. Päris vahva oleks lugemiselamusi ja muljeid jäädvustada, eks!
Eesti Lugemisühing kutsub I-IX klassi õpilasi osalema fotovõistlusel „Pilt ja sõna“. Teine võistlus – „Lugemispesa“ on aga mõeldud täiskasvanutele, st meile, meie kolleegidele, sõpradele ja pereliikmetele. Täpsem info allpool.

 Lugemisühingu fotovõistlus „Pilt ja sõna“ I-IX klassi õpilastele
Võistlusele ootame fotosid, millel on kujutatud armastust kirjanduse ja lugemise vastu.

Foto juurde lisada pealkiri, autori ees- ja perekonnanimi, vanus, kool ning juhendaja/õpetaja nimi, kontakt. Fotode esitamisega võistlusele annab autor Lugemisühingule loa kasutada pilte ühingu koduleheküljel ja koolitustel/konverentsidel.

Fotod tuleb teele panna aadressile piltjasona@gmail.com hiljemalt 15. maiks 2015.

Võistlusel hinnatakse piltide emotsionaalsust, oivalisi ideid ning pealkirja kujundlikkust. Huvitavamate tööde autoreid pärjatakse Lugemisühingu konverentsil 15. juunil.

Lugemisühingu fotovõistlus „Lugemispesa“ täiskasvanutele
Võistlusele ootame pilte lugemispesadest kodus, koolis, lasteaias ja teistes paikades.

Foto juurde lisada pealkiri, autori ees- ja perekonnanimi, amet, asutuse nimi ja kontakt.

Fotode esitamisega annab autor Lugemisühingule loa kasutada pilte ühingu koduleheküljel, koolitustel/konverentsidel, Lugemispesade kogumikus.

Fotod tuleb teele panna aadressile lugemispesa@gmail.com hiljemalt 15. maiks 2015.

Võistlusel hinnatakse oivalisi ideid. Huvitavamate tööde autoreid pärjatakse Lugemisühingu seminaril 15. juunil.

Rohkem infot Eesti Lugemisühingu kodulehel.

Thursday, April 16, 2015

Nädala raamat: Eia Uus. Aasta Pariisis


Tegemist on reisiromaaniga. Noor eestlane elab Pariisis, armub tööandjasse ning saab tema trofeenaiseks. Mees, kes on paraku töönarkomaan, jätab oma kauni naise pikkadeks päevadeks üksi. Tekib vältimatu armukolmnurk ning mis edasi juhtub, peate juba ise lugema!

Raamatus on lisaks muljeid ka Aasia reisidest: Tai, Birma, Vietnam, Malaisia.
 
Autor on Prantsusmaa elu kohta kirjutanud ka raamatu Minu Prantsusmaa: elu nagu sirelivein. Praegune romaan on tolle reisikirja mõtteline jätk koos ilukirjandusliku väljamõeldisega.
 
Eia Uus on varem avaldanud kaks romaani: Kuu külm kuma ning Kahe näoga jumal.
 
Teile lugemiselamusi soovides, Lagle

Wednesday, April 15, 2015

Padjaklubi toimetusi


Kolmapäeval, 15. aprillil said kokku Palamuse raamatukogu lugemissaalis käsitööhuvilised. Padjaklubi teisele hooajale panime piduliku punkti kaunite lilleõite valmistamisega. Ideed on pärit raamatutest: 100 lille kudumiseks ja heegeldamiseks, autor Lesley Stanfield; Kaunid kudumid, autor Susan Cropper.

Padjaklubi jätkab oma tegevust sügisel, siis juba uute mõtete ja ideedega. Seniks kaunist suve-ootust!

Kohtume raamatukogus!

Thursday, April 9, 2015

Nädala raamat: David Foenkinos. Mälestused



Kui ma paar aastat tagasi David Foenkinose esimest eesti keelde tõlgitud raamatut (Delikaatsus) lugesin, siis täheldasin: seda autorit peab meeles pidama. Nüüd võin öelda, et see ootus tasus end ära. Teine raamat (Mälestused) on kirjutatud samasuguses autorile omanäolises stiilis. Siin on kõike hõlmav elujaatav optimism – igavene naeratus huulil, aga ka naer läbi pisarate. Ühesõnaga huumor on täisväärtusliku elu lahutamatu osa. Tabavad heasõnalised laused luulelises kõlas lihtsalt panevad muhelema ja kirjaniku mõtetega nõustuma. Toon mõned näited.
 Elu on nagu masin, mis uurib meie tundetust. Me elame surmad nii hästi üle. Alati on veider mõelda, et võime edasi minna isegi siis, kui oleme armastatust ilma jäetud.“

Me oleme tulvil tühjust. Ja kõiges selles on midagi mugavat, nagu on kaunis järkjärguline uinumine. Minu kehval enesetundel puudub teravus. See rändab kergelt, ilma pagasita.“
 
Mälestused on ühe perekonna lugu. Nimitegelane jutustab oma vanavanematest, seejärel vanematest, siis oma armastuse loo. Raamatu põhiteemaks on elu igavene ringkäik. Kus on surm, seal on ka uue sünd. Vastuseks küsimusele, miks tänapäeval on nii palju lahutusi, nendib peategelane: „Vahel kipume unustama, et abielurikkumine oli 1975. aastani seadusega keelatud. Nii saime õiguse hinnata oma õnne. Ning nüüd oleme jõudnud kolmandasse etappi [1. etapp oli 1930ndatel kui sündis õnn ja ligipääs meelelahutusele, 2. etapp tekkis 1970ndatel – õigus olla rahulolematu – abordi ja lahutuse seadustamine], vahest kõige piinarikkamasse: pideva kõhkluse etappi. Meil on õnn ja meil on õigus selle õnnega mitte rahul olla, mis avab mitmeid teid. Millist teed valida? Kogesin tugevalt seda tänapäevase maiguga rahutust. Tahtsin üht elu ja ühtlasi selle vastandit.“
 
Olen seni ainult David Foenkinose raamatutes näinud autori enda tehtud humoorikaid  ääremärkusi, et täpsustada midagi või tuua kiirelt vahele mõni mõttetera. Toon näiteks ühe vaimukuse allääres: „Kui te jätsite raamatut lugedes juhuslikult mõned leheküljed vahele – millest mul oleks kahju -, võite mälu värskendamiseks alati minna tagasi 8. ja 10. peatüki juurde.“
 
Jutustuse peatükkide vahel on mälestuste fragmendid. Sõna saavad nii üle ilma tuntud kuulsused kui ka romaani pisitegelased. Nii näiteks võib raamatust lugeda, et Marcello Mastroianni on kunagi öelnud: „Mälestused on nagu saabumine ja võib-olla ühtlasi ainsad asjad, mis kuuluvad tõesti meile.“
 
Sarjas Punane raamat on varemgi ilmunud selliseid hea-tuju raamatuid, mis tekitavad minus häid emotsioone. Õigemini ma ei ole täheldanud ühtki teist raamatusarja, kus oleks nii suur minu huvi protsent! Ja see on tähelepanuväärne! Loen üles need raamatud, millest siin blogis on varem juttu olnud:
 
 
 
 
 
Teile lugemiselamusi soovides, Lagle

Tuesday, April 7, 2015

Sten Roosi muinasjutuvõistluselt tuli peavõit Palamusele


Laupäeval, 4. aprillil autasustati Tallinna raekojas Sten Roosi muinasjutuvõistluse parimaid kirjutajaid. Esikoha saavutas Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasiumi 8. a klassi õpilane Kaarel Vaakmann tööga „Värav“. Kaarel osales konkursil teist aastat järjest. Palju õnne võitjale!


Sten Roosi muinasjutuvõistlust korraldavad 1992. aastast varalahkunud poisi vanemad. Igal aastal saadavad Haapsalus elavatele Ann ja Ants Roosile oma muinasloo sajad lapsed üle Eesti. See kord toimus muinasjutukonkurss juba 23. korda.

Tänavu kuulusid muinasjutuvõistluse žüriisse lastekirjanduse asjatundjad Eesti Lastekirjanduse Keskusest, Läänemaa Keskraamatukogu lasteosakonnast, ajakirjast Hea Laps lastekirjanik Leelo Tungal ning Ann ja Ants Roos.

Aastatel 2004 – 2009 osalenud võidukad muinasjutud on leidnud tee ka ühiste kaante vahele: ajakiri Hea Laps on välja andnud kogumiku Muinasjutuline, kust tolle perioodi töid saab lugeda.
Aastatel 1994 – 1999 osalenud muinasjuttude valik on avaldatud kogumikus Merekarbi muinasjutt.

Mõlemad raamatud on olemas ka Palamuse raamatukogus. Kaarel Vaakmanni võidutööd "Värav" saab lugeda ajakirja Hea laps värskest aprillikuu numbrist. Ka see on Palamuse raamatukogus kättesaadav

 

Thursday, April 2, 2015

Nädala raamat: Catherine Charrier. Ootus


Kui ma selle raamatu lugemiseks avasin, ei olnud mul kuigi suuri ootusi. See tundus olevat tavaline ajaviiteraamat suhetest nagu ma olen neid nii palju varem lugenud. On huvitav, et just prantsuse kirjanikud armastavad seda teemat: armukolmnurgad või lausa –nelinurgad nagu siin raamatus.
Umbes jutustuse keskpaigas tegi süžee ootamatu pöörde, mida ma küll ei osanud oodata. Nüüd ma sain aru, miks Ootus on Prantsusmaal saanud Lafayette´i preemia. Raamatu peategelane, üks kena naine, kel on armastav abikaasa ja kaks tütart, elab täiesti teadlikult kaksikelu. Ta kohtub armukesega, kel samuti on perekond. Kummalgi pole soovi oma perele haiget teha, kuid ometi nende kohtumised kestavad lausa 12 aastat!

Raamatu keskmes on tolle naise mõtted ja tunded, võitlus süümepiinade ning depressiooniga. Lõppkokkuvõttes on see üks huvitav raamat!

Ootus on prantsuse kirjaniku esimene eesti keelde tõlgitud raamat.

Vaadake samal teemal ka varasemaid postitusi, kõik siin valikus on prantsuse autorid (v.a David Levithan, aga ta sobis siia nimestikku nii suurepäraselt!):

Diane Brasseur. Truudus

Florian Zeller. Elu on nauding

David Levithan. Armastuse sõnaraamat

Michel Houellebecq. Kaart ja territoorium

Anna Gavalda. Ma armastasin teda

Teile lugemiselamusi soovides, Lagle

Palamuse valla arengukava koostamise alusuuring

 
Hea vallaelanik!
Palamuse valla arengukava on kehtiv aastani 2016. Sellega seoses on Palamuse vallavalitsus asunud uut arengukava koostama. Arengukavasse sisendi saamiseks viiakse kohalike elanike seas läbi alusuuring, et selgitada elanike rahulolu oma elukeskkonnaga ja valla pakutavate teenustega.
Uuringu eesmärk on tuua valla elanike hinnangu alusel välja valda esile tõstvad tugevused ning kaardistada valla arengut pidurdavad probleemid ja leida neile ratsionaalsed lahendused.
Küsitluslehed, mis on 2. aprillil ilmunud Palamuse Valla Teataja vahel, palume tagastada 20. aprilliks kas vallamajja, Palamuse või Kaarepere rahvamajja, raamatukokku, lasteaeda või kauplustesse Palamusel, Kaareperel, Luual, Kudinal.
Küsitlus on vastamiseks kättesaadav ka Palamuse valla kodulehel. Kui paberankeet saab kahjustada, saab raamatukogus uue ankeedi välja printida.
Kohtume raamatukogus!