Benjamin Black on iiri
kirjaniku John Banville´i pseudonüüm, et eristada seda teost tema tavapärasest
loomingust. Ma loodan, et Blacki teisi jutustusi tõlgitakse veel eesti keelde,
sest see stiil kuidagi sobis mulle.
Tegevus toimub 1950.
aastate Dublinis. Raamatus puuduvad verised üksikasjalikud kirjeldused nagu
tavalisele krimijutule omane. Ma tsiteerin raamatu tagakaane teksti: „Christine
Falls“ on meeldesööbiva õhustikuga raamat inimlikust õnnetusest, selle ära
kasutamisest ja tragöödiast, mis leiab aset, kui inimesed ennast jumalaks
pidama hakkavad“. Enam paremini ja täpsemini seda raamatut iseloomustada ei
saagi, sellega on kõik öeldud ja ma loodan, et ka huvi tärganud.
Lugedes muutub
peategelane Quirke kuidagi sümpaatseks, ei oskagi öelda, miks. Elus palju
kannatanud mees, hobiks suhtlemine viinakuradiga. Samas mõjub Quirke
intelligentselt, kui ta kõrvalteid käies üritab ajada õigeid asju. Just see süžee
saladuslik õhustik, olustik tundub kuidagi intrigeeriv.
See lihtsalt on nii, et
mõnel raamatul on olemas see miski, mis köidab, samas ei oska seda täpsemalt
nimetada, iseloomustada. Ütleme, et see miski on x-faktor. „Christine Falls“´il
on see miski olemas.
Siiralt Teile
lugemissoovitust jagades, Lagle
No comments:
Post a Comment