Alates 5.juulist on raamatukogu avatud tööpäevadel 9.00 - 13.00
Teid teenindab uus raamatukoguhoidja Jane Ala.
Kohtume raamatukogus!
Thursday, July 4, 2013
Nädala raamatu rubriik teeb pausi
Järgmised 7 nädalat on Nädala raamatu rubriigis paus. Tarvis on mõtteid koguda ning puhkusemõnusid nautida, hinge päikesepatareisid laadida. Et siis augusti lõpus jälle uue hooga edasi sammuda!
Ma tänan Teid, kallid lugejad, et Te olemas olete ning seniseid postitusi jälginud olete. Võimsaim vastukaja oli 5.aprilli postitusele, nimelt raamatukogu meiliaadressile tuli kiri Canopuse kirjastuse pealikult Tõnu Lemberilt, ta tänas, et olin valinud Nädala raamatuks just tema kirjastuse raamatu, William Somerset Maughami romaani Kangelane.
Uus Nädala raamatu valik ilmub 30.augustil.
Seniks ilusat suve ning ikka rohkeid lugemiselamusi soovides, Lagle
Ma tänan Teid, kallid lugejad, et Te olemas olete ning seniseid postitusi jälginud olete. Võimsaim vastukaja oli 5.aprilli postitusele, nimelt raamatukogu meiliaadressile tuli kiri Canopuse kirjastuse pealikult Tõnu Lemberilt, ta tänas, et olin valinud Nädala raamatuks just tema kirjastuse raamatu, William Somerset Maughami romaani Kangelane.
Uus Nädala raamatu valik ilmub 30.augustil.
Seniks ilusat suve ning ikka rohkeid lugemiselamusi soovides, Lagle
Wednesday, July 3, 2013
Nädala raamat: Janice Law. London tules
See on parajalt
pikantne lugemine üheks õhtuks. Peategelane on reaalselt elanud persoon,
iiri-inglise maalikunstnik Francis Bacon, kes on tuntud oma skandaalsete
elukommete poolest. Raamatu tegevus toimub 1940. aasta Londonis, mil Saksa
õhujõud linna pommitasid. Autor kirjeldab sellist ühiskonna kihti, kes surma
trotsides soovivad pidutseda, sest kui homset nagunii ei tule, siis võtame
tänasest viimast! „Säherdused olid ööd
1940. aasta suvel: öö oli meelelisuse, riskimise ja ekstaasi jaoks.“
Tegemist on põnevuslooga, mil sõjakeerises teeb oma hämaraid tegusid üks
roimar.
Autoril on huvitav,
kaasahaarav stiil, üks näide: „Selline oli pommitamise loodud maailm:
klaustrofoobiline, paljastades tegelikkust ja inimhingi äkiliste
õnnetusttoovate lahvatustena, millele järgnesid tolmu- ja suitsupilved.“
(pimendamine pommitamise kartuses)
See on seni ainus
ameerika kirjaniku eesti keelde tõlgitud raamat. London tules on sarja Nüüdisromaan esimene muutunud kujundusega
välja antud raamat.
Teile lugemiselamusi
soovides, Lagle
Friday, June 28, 2013
Nädala raamat: Jonathan Safran Foer. Äärmiselt vali ja uskumatult lähedal
See on tore ja lahe
lugemine, samas ka uskumatult kurb ja liigutav. Omavanustest peajagu arukama
9-aastase poisi peas on palju mõtteid, need on huvitavad, tormilised, naljakad,
kokkujooksvad, äärmiselt loovad. Seal, kus üks mõte lõppeb, algab kohe uus.
Need mõtted on välja toodud kummalises, tabavas sõnastuses, mis lihtsalt ajab muigvele.
Väga kiiresti saab peategelane Oskar sümpaatseks. Näiteks sellise ütlemisega: „Ma vaatasin, kuidas isa mõtete jaanimardikad
ümber tema pea tiirlesid.“ (Oskar vaatab, kuidas isa püüab esitatud
küsimusele vastust mõelda.) Poiss lausa tulistab mõttepärleid:
„Inimesed hävitavad üksteist niipea, kui see muutub küllalt kergeks, ja
see juhtub üsna varsti.“
„Miks ilusad laulud sind kurvaks teevad? Sest need ei räägi tõtt.“
Alatasa Oskar leiutab
midagi, oma mõtteis. Et isa surmaga kohaneda, leina vaigistada, hakkab Oskar otsima
New Yorki linna peal lukku, mille üks salapärane võti, mis Oskaril paelaga
kaela seotud on, avaks.
Kõrvallugu raamatus on
Oskari vanaema ja vanaisa armastuse lugu. Tavaliselt, kui jutustatakse armastusest,
siis eeldatavalt mees ja naine armastavad ikka teineteist, truult ja jäägitult.
Siin on aga teisiti, üks pool armastab, aga teine armastab hoopis kolmandat,
ometi elatakse mõnda aega koos. Kurb.
Raamatu teeb nii
eriliseks see, et autor on kasutanud lehekülgedel visuaalseid efekte. Näiteks
ühes kirjas on punaselt ringitatud kõik kirjavead. Teisal on proovitud erinevat
värvi pastakatega kirjutada oma nime. Selgelt on aru saada stiilierinevused ka
lausestuses, kui kirja kirjutab vanaema või vanaisa. Toon ära mõned mõtlemapanevad
tsitaadid.
„Ta naeris nii kõvasti, et see oleks võinud terve linnuparve soojale
maale lennutada.“ (Vanaema iseloomustab oma õe naeru)
Ning kaks viimast
tsitaati vanaisa suust:
„Kui sa oma nägu maailma eest varjad, ei näe sa maailma.“
„Sa ei saa midagi armastada rohkem kui seda, millest puudust tunned.“
Ameerika noorelt
kirjanikult on see raamat seni ainus eesti keelde tõlgitud romaan.
Teile lugemiselamusi
soovides, Lagle
Thursday, June 20, 2013
Subscribe to:
Posts (Atom)


