RAAMATUSOOVITUS
Punase sarja raamatute
seas on palju huvitavaid, mina valisin seekord Elena Fischeri „Paradiisiaed“.
Juba see pealkiri on mu meelest hästi valitud ja sobitub antud looga. Mis
juhtub „paradiisiaiaga“, kui keegi seda lõhkuma tuleb?
14- aastane tüdruk
Erzbet, keda ema kutsub hellitavalt Billie´ks, elab oma emaga ühe Saksamaa
linna äärelinnas üsna kesistes tingimustes, kuid sellele vaatamata on ema-tütre
suhe soe ja südamlik.
Päeval töötas ema
koristajana, õhtuti ühes baaris ettekandjana. Tütar unistab koos emaga
puhkusereisile minekust ning lõpuks avaneb neil justkui võimalus minna
Prantsusmaale, kuid paraku rikub selle plaani Budapestist külla tulnud vanaema.
Ema Marika-
Billie-vanaema suhe ei ole roosiline, tüdrukut häirib vanaema kohaolek, kuna on
tema jaoks võõras ning vanaema suhtub kõigesse halvustavalt, mis puudutab
ema-tütre eluolu. Tasapisi Billie harjub oma vanaemaga, aga talle tundub, et
mida paremini ta vanaemaga läbi saab, seda rohkem see tema ema ärritab. Üks
põhjustest oli ka see, et tüdruk ei tea, kes on tema isa ja ema ei ole nõus
temast rääkima.
Vanaema ja ema Marika
tüli lõpeb sellega, et vanaema tõukab tütart, viimane kukub, tekib ajuverejooks
ja ta sureb. Billie viiakse turvakodusse, kust ta lahkub ning otsustab minna
ema vana Nissaniga oma isa otsima, pidepunktiks ainult üks vana foto aiamajast
ning ema rahvaülikooli tunnistused. Peale pikki otsinguid jõuab ta ühele
saarele, kus ta kohtub Ludgeriga ja arvab, et see mees on tema isa. Tema isa on
hoopis Laszlo nimeline mees, kes lasi jalga kohe peale tüdruku sündimist.
Ludger oli Billie ema
armastama hakanud ja hoidis ka väga väikest Billie`t, kuid sellele vaatamata
oli tüdruku ema ta juurest jalga lasknud.
See on lugu
väikestest eludest, suurtest tunnetest ja otsusest elada edasi ka pärast kõige
raskemaid kaotusi. Soovitan väga! 😊
No comments:
Post a Comment