UKRAINALE MÕELDES...
2019. aastal ilmus ajakirjas Värske Rõhk noore Ukraina luuletaja Ljubov Jakõmtšuki luuletus, mis võtab kokku ka praegu toimuva...
ta ütleb, et kõik läheb hästi
ta ütleb: see kool, kus sa käisid, pommitati puruks
ta ütleb: söök sai otsa, raha pole
ta ütleb: meid võib päästa ainult humanitaarabi valgetest rekadest
ta ütleb: humanitaarabi sai äsja mürsuga pihta
kooli pole
mis mõttes kooli pole?
on ta tühjaks jäänud, auklikuks lastud või maatasa tehtud?
mis sai minu fotost, mis rippus autahvlil?
mis sai minu õpetajast, kes istus klassis?
ta ütleb: mis foto? kellele sinu fotot veel vaja on?
ta ütleb: kool sulas ära – see talv on liiga kuum
ta ütleb: õpetajat pole ma näinud ja ära palu, et teda otsiksin
ta ütleb: nägin su ristiema – teda enam ei ole
põgenege
jätke kõik sinnapaika ja põgenege
jätke maja, kelder ühes aprikoosimoosi
ja krüsanteemidega, mis seisavad verandal
koerad laske maha, et nad ei piinleks
visake see maa kus see ja teine
ta ütleb: ära räägi rumalusi
seda maad viskame me iga päev – labidaga kirstude peale
ta ütleb: kõik läheb veel hästi, küll me pääseme varsti
ta ütleb: humanitaarabi on juba teel
2. detsember 2014, Kiiev
No comments:
Post a Comment