Pärast pikka ning
kosutavat suvepausi on Nädala raamatu
rubriik tagasi! Vahepeal olen küll nii mõndagi lugenud, aga kui ei ole seda tunnet,
et tahaks ja oskaks oma tähelepanekuid ja mõtteid jagada, siis on parem olla
tasa ja end koguda, eks ole.
Suve kustumatuim
lugemiselamus oli kahtlemata Iiri kirjaniku Audrey Magee debüütromaan Avantüür. On kahte sorti sõjaromaane:
esimesed, mis õigustavad sõjapidamist ning teised, mis kirjeldavad sõja
mõttetust. Avantüür kuulub kindlasti
viimasena nimetatute hulka ning neid on, ma usun, rohkem kirja pandud kui
esimesi.
Audrey Magee näitab,
kuidas inimene, kes tavalises tsiviliseeritud maailmas on igati rahumeelne ning
ei tee kärbselegi liiga, muundub sõjaolukorras roimariks, kes ei löö risti ette
ühegi jälkuse ees. Et ellu jääda. Sest muu ei oma tähendust.
Avantüür
on saanud palju häid arvustusi ning nimetatud mitmete mainekate
kirjandusauhindade nominendiks. Näiteks on öeldud raamatu kohta nii: „Julge ja üdini aus romaan ahnusest ja
moraalsest tühjusest.“
No comments:
Post a Comment