Kui Te olete lugenud
Stieg Larssoni Millenniumi-triloogiat, siis olete ilmselt pikisilmi oodanud
järge. Nüüd on see maiuspala siis käes. Lisbeth Salanderi ja Mikael Blomkvisti
maailmad on sama tuttavlikud ning süžee ülesehitus samasugune põnev, nii et ei
saa üldse aru, et järg on kirjutatud teise autori poolt. Kui Teile meeldib
lugeda üleilmsetest vandenõuteooriatest, ametkondade korruptsioonist ning
arvutimaailma pahupoolest koos kriminaalsete allhoovustega, siis see raamat
sobib Teile.
Julgen tunnistada, et
kolmandik loetust oli minu jaoks nagu hiina keel: ma ei tea, kas raamatus
toodud matemaatiliste valemite, füüsikaseaduste ja häkkimisprogrammide
kirjeldused ka tõele vastavad. Minugipoolest võis autor selles osas ka lihtsalt
umbluud ajada. Kirjanik võib ükskõik mida esitada tõe pähe, peaasi, et
esituslaad tundub tõepärane, nii et lugeja ära petta, eks ole. Muljetavaldav oli
raamatus autistidest imelaste savantide iseloomustus.
Kuuldavasti on David
Lagercrantz sõlminud lepingu veel kahe järje-raamatu kirjutamiseks. Võib loota,
et neidki saame varsti eesti keeles lugeda.
No comments:
Post a Comment