Thursday, January 29, 2015

Nädala raamat: William Somerset Maugham. Ühe kirjaniku päevaraamat

Ühe kirjaniku päevaraamat on suurepärase sõnameistri William Somerset Maughami mõtete kogumik. Kirjanik pidas päevikut kogu oma elu. Ta tähendas sinna üles mõtisklusi ja tähelepanekuid ümbritsevast. Olid need siis näiteks söakad teravmeelsused inimlikest omadustest ja käitumismaneeridest; sõnaosavad kirjeldused pidevalt muutuvast loodusest ja meeletust hulgast eripalgelistest inimestest; kirjaniku arvukatel reisidel juhtunud äpardustest või kummalistest juhtumistest. Samuti mõtiskleb Maugham erinevate rahvuste iseärasustest ning pikemalt peatub ta prantsuse, inglise, vene ja ameerika kirjanduse analüüsimisel.
Teos hõlmab kirjaniku tervet elu, alates noore ja ujeda arstiteaduskonna üliõpilase ülestähendustest ning lõppedes kuldset elusügist nautiva kirjaniku küpsete mõtisklustega möödanikust. Läbi raamatu saab lugeja aimu mõlema maailmasõja-aastatest ning kirjaniku reisimuljetest üle terve maakera. Nagu Maugham nendib: „Mitte keegi teine ei tea seda nii hästi kui kirjanik: iga elujuhtumine tuleb kasuks.“ Eks seetõttu ta päevikut pidaski - ehk läheb hiljem mõnda ülestähendust tarvis!
See on tore öökapiraamat. Olles korra juba ta kaanest-kaaneni läbi lugenud, asetasin ma raamatu oma voodi kõrvale ning igal õhtul või hommikul löön suvalisest kohast lahti ning loen paar lehekülge. Imeteldav on tõik, et Maugham kirjutas oma eluajal tohutul hulgal raamatuid (kakskümmend romaani, üle saja novelli, kolm reisiraamatut, kolmkümmend üks näidendit ja kümme köidet esseistikat ning mälestusi), kuid ikka leidub kirjanikul terve keskmise romaani mahus ülestähendusi, mida ta ei ole jõudnud kasutada. Küll on ta aga oma päevaraamatu märkmetest hiljem edasiarendanud mõne teose. Sinna on sel juhul Maugham lisanud mõnusaid sulgudes selgitusi, et see või too märkus on andnud kirjanikule idee kirjutada mõni romaan või novell. Eestikeelse väljaande toimetaja Tõnu Lember on vastava selgituse ääremärkuses ära toonud ka viite, kui see teos on eestikeelsena olemas! Nii et näiteks mõnest sellisest vahemärkusest võib lugeja innustust saada, mida järgmisena Maughami arvukatest teostest lugeda!
Mõnda varasemast ajajärgust pärinevat sissekannet on kirjanik pidanud vajalikuks hiljem pisut kommenteerida. Tundub, et ta pisut häbeneb oma noorusaja tuliseid väljaütlemisi. Selline mitmel ajatasandil märkmete lugemine annab juurde veel ühe lugemisnaudingu nüansi. Humoorikas on näiteks üks Maughami tagantjärgi kirjutatud märkus ühe reisil kohatud mehe elutee kirjeldusele: „Siin on ainet terve loo jaoks, kuid selle kirjutamiseni ma ei jõudnud, sest avastasin, et Jack London oli seda juba teinud.“
Toon lõpetuseks mõned näited kirjaniku teravmeelsematest ütlustest, mis oma tõepärasuses on vägagi tabavad:
 Kuidas küll jumalad pidid endamisi naeru kihistama, lisades Lootuse kõikidele pahedele, millega nad olid täitnud Pandora laeka, sest nad teadsid väga hästi, et kõikidest pahedeist õelaim on just Lootus, mis meelitab inimkonda lõpmatuid kannatusi taluma.“
Inimesed mürgitavad pidevalt oma elu, sooritades järjekindlalt toiminguid, mille vastu nende meeled mässu tõstavad.“
Sallivus on teisiti öeldes ükskõiksus.“
 Mugavus on kirjaniku kibedaim vaenlane.“
Keskeast ja vananemisest: „Just see innukas soov olla selline nagu kõik teised teeb noored õnnetuks, ning enesega leppimine teeb keskea talutavaks.“
Kujutlusvõime abil kompenseerib inimene oma suutmatust tunda elust täielikku rahuldust.“
Vanaduse suurim eelis on hingevabadus.“
Vaadake ka siin blogis ilmunud W. Somerset Maughami raamatute kokkuvõtet.
Teile lugemiselamusi soovides, Lagle

No comments:

Post a Comment