Tegemist on
mitmekihilise psühholoogilise põnevikuga. Clara on noor naine, kelle mälust on
hüpnoosi abil kustutatud mineviku traumaatilised mälestused: teismelisena
leidis Clara oma isa jõhkralt mõrvatuna ning mõrtsukas hoidis Clarat neli
aastat pantvangis kuni naine suutis põgeneda.
Raamat algab
idülliliselt: Clara on noor andekas kunstitudeng, kes elab koos oma armastatu
Francois´ga looduskaunis eraldatud maamõisas. Kuid ühel päeval leiab Clara oma
konspekti vahelt kummalise sedeli, kuhu on kirjutatud lause: „Ma leidsin sind.“
Francois`le kirja näidates kohkub mees kohutaval kombel ning räägib, mis
tüdrukuga üheksa aastat tagasi juhtus. Francois oligi terapeut, kes Clara mälu
kustutas, kuid tüdrukuga töötades mees armus.
Edasi läheb elu väga
keeruliseks, kuid äärmiselt põnevaks. Clarat hakkavad pommitama mälupildid
möödanikust ning ta kahtleb oma terves mõistuses. Rea verdtarretavate sündmuste
kulminatsiooniks leiab noor naine, kas ta mitte ise pole oma isa tapja ning
kõik politseile seletatu oli Clara skisofreenilise isiksuse väljamõeldis? Või
on mõrvar hoopis tema armastatud Francois?
Raamatu süžee on täis
ootamatuid keerdkäike, mis teeb lugemise väga huvitavaks. Kui nüüd nuriseda,
siis ainult selle üle, et raamatu maht on väga väike, ainult 180 lehekülge.
Lugemiselamust oleks saanud suurendada (pikendada), kui autorid oleks kõigil
tegevuse aspektidel rohkem peatunud ning lihtsalt rohkem teksti kirjutanud.
Olen kuidagi nii ära harjunud põhjamaade krimikirjanike raamatutega, kus
keskmine lehekülgede arv on umbes 400!
Prantsuse kirjanike
tandemilt on Leitud esimene eesti
keelde tõlgitud raamat.
Teile lugemiselamusi soovides, Lagle
