See on üllatavalt
mitmetasandiline ning suuremõõtmeline romaan. Houellebecq on kaasaja lääne
ühiskonna kriitik, ta loob kerge vaevaga pildi praegusest Prantsusmaast oma
mitmekesisuses. Raamatus on juttu ka inimsuhetest, neist ei saa üle ega ümber.
Peategelane on
inimsuhetes pettunud üksielav kunstnik Jed Martin, kes nendib: „kui aus olla, siis pakuvad inimsuhted ikka
hirmus vähe.“ Jed on töönarkomaanist üksikisa laps, lapsehoidjate
kasvatada. Ema sooritas enesetapu kui Jed oli väga väike, nii et tal puuduvad
emast mälestused. Suhet või õigemini puuduvat suhet isaga iseloomustab kõige
paremini lause: „Jed mõtles äkitselt, et
võib-olla tahab isa lihtsalt üksi olla; nende vahel polnud õigupoolest kunagi
mingit sidet tekkinud.“
Mehe ja naise
vastastikust sooja armastust võrdsustab Jed kummitustesse uskumisega: „… või üleüldse mida iganes.“
Sellegipoolest ei soovinud Jed maha müüa vanaema maja, kodu, mille seinad
kiirgasid armastusest. Vähemalt unistada võib armastuse võimalikkusesse.
Raamat on päris
humoorikas. Autor kirjeldab irooniliselt muheledes erinevatesse sotsiaalsetesse
gruppidesse kuulumist ning neis aktsepteeritud käitumisreegleid. Näiteks pärast
tutvumist Olgaga seltskonda minnes: „Ta
omandas kiiresti sobiva käitumismustri. Särada polnud tingimata vaja, sageli
oligi tegelikult kõige parem lihtsalt vait olla, küll aga tuli tingimata
vestluskaaslast kuulata, tõsiselt ja empaatiliselt, pistes aeg-ajalt sekka mõne
huvi ja üllatuse väljendamiseks mõeldud „tõesti?“ või mõistvat heakskiitu
markeeriva „muidugi“.“
Millega siis kunstnik
Jed tegeleb? Ta pildistab asju. Kuulsuse tõi talle kolmesajast fotost koosnev
mapp metallvidinate kujutisi. Kriitikud pidasid seda kogu inimühiskonnas töö
ülistamiseks. Iroonilises võtmes on autor päris mitu korda vihjanud töö
tähtsusele inimese elus. Lääne ühiskonna olemus: tee tööd ja saa rikkaks, kõik
muu on teisejärguline.
Jedi osalemine näitusel
oma pildistatud maastikukaarte kujutavate fotodega tõi talle uue naissuhte
iluduse Olga kehastuses ning kunstniku kuulsuse, au ja tohutu rikkuse. See
fotoseeria kuulutab kriitikute arvates loosungit: tagasi loodusesse! Üldse
kriitikud ja ajakirjandus omistavad kunstniku tööle tähenduse eritahke ja
tasandeid rohkem kui Jedil eales mõttes oli. Tema tegi lihtsalt mehaaniliselt
midagi, et aega surnuks lüüa, ta ei juurelnud selle tähenduse peale.
Absurdimaik on juures neil röögatutel summadel, sadadel tuhandetel eurodel, nii
kõrgele ulatusid Jedi teoste väärtused. Kunstniku konto jääk näiteks ühel
eluhetkel oli kaksteist miljonit eurot. Huvitav mõte kunsti olemusest on: „Ilu küsimus on maalikunstis teisejärguline,
esmane on kujutamine.“
On koomiline, et
raamatu autor toob tegelasena sisse iseenda, kirjaniku Michel Houellebecqi ja
ka oma kaasaegse teise prantsuse menuka kirjaniku Frederic Beigbederi.
Üllatuslikult on
raamatu kolmas osa esmapilgul nagu iseseisev krimiromaan. Ning epiloogis loob
kirjanik pildi, kuidas näeb prantsuse külapilt ja ka suuremas plaanis
Prantsusmaa riik ja ühiskond välja tulevikus 20 aasta pärast.
Lõpetuseks toon ära
veel paar tsitaati.
Prostitutsioonist: „Kui aluseks on finantstehing, on igasugune
seksuaalne tegevus vabandatav, töö iidne needus muudab selle süütuks ja mõnes
mõttes pühakski.“
„Sotsiaalse liigi puhul on individuaalsus pelgalt üürike fiktsioon.“
„Inimese elu ei kujuta endast midagi eriti suurt, selle võib kokku võtta
väikese hulga sündmuste kaudu.“
Michel Houellebecqilt
on eesti keeles varem ilmunud romaanid Võitlusvälja
laienemine ja Elementaarosakesed.
Teile lugemiselamusi
soovides, Lagle
No comments:
Post a Comment