Nädala raamat: Michel Houellebecq. Kaart ja territoorium

See on üllatavalt mitmetasandiline ning suuremõõtmeline romaan. Houellebecq on kaasaja lääne ühiskonna kriitik, ta loob kerge vaevaga pildi praegusest Prantsusmaast oma mitmekesisuses. Raamatus on juttu ka inimsuhetest, neist ei saa üle ega ümber.

Peategelane on inimsuhetes pettunud üksielav kunstnik Jed Martin, kes nendib: „kui aus olla, siis pakuvad inimsuhted ikka hirmus vähe.“ Jed on töönarkomaanist üksikisa laps, lapsehoidjate kasvatada. Ema sooritas enesetapu kui Jed oli väga väike, nii et tal puuduvad emast mälestused. Suhet või õigemini puuduvat suhet isaga iseloomustab kõige paremini lause: „Jed mõtles äkitselt, et võib-olla tahab isa lihtsalt üksi olla; nende vahel polnud õigupoolest kunagi mingit sidet tekkinud.“

Mehe ja naise vastastikust sooja armastust võrdsustab Jed kummitustesse uskumisega: „… või üleüldse mida iganes.“ Sellegipoolest ei soovinud Jed maha müüa vanaema maja, kodu, mille seinad kiirgasid armastusest. Vähemalt unistada võib armastuse võimalikkusesse.

Raamat on päris humoorikas. Autor kirjeldab irooniliselt muheledes erinevatesse sotsiaalsetesse gruppidesse kuulumist ning neis aktsepteeritud käitumisreegleid. Näiteks pärast tutvumist Olgaga seltskonda minnes: „Ta omandas kiiresti sobiva käitumismustri. Särada polnud tingimata vaja, sageli oligi tegelikult kõige parem lihtsalt vait olla, küll aga tuli tingimata vestluskaaslast kuulata, tõsiselt ja empaatiliselt, pistes aeg-ajalt sekka mõne huvi ja üllatuse väljendamiseks mõeldud „tõesti?“ või mõistvat heakskiitu markeeriva „muidugi“.“

Millega siis kunstnik Jed tegeleb? Ta pildistab asju. Kuulsuse tõi talle kolmesajast fotost koosnev mapp metallvidinate kujutisi. Kriitikud pidasid seda kogu inimühiskonnas töö ülistamiseks. Iroonilises võtmes on autor päris mitu korda vihjanud töö tähtsusele inimese elus. Lääne ühiskonna olemus: tee tööd ja saa rikkaks, kõik muu on teisejärguline.

Jedi osalemine näitusel oma pildistatud maastikukaarte kujutavate fotodega tõi talle uue naissuhte iluduse Olga kehastuses ning kunstniku kuulsuse, au ja tohutu rikkuse. See fotoseeria kuulutab kriitikute arvates loosungit: tagasi loodusesse! Üldse kriitikud ja ajakirjandus omistavad kunstniku tööle tähenduse eritahke ja tasandeid rohkem kui Jedil eales mõttes oli. Tema tegi lihtsalt mehaaniliselt midagi, et aega surnuks lüüa, ta ei juurelnud selle tähenduse peale. Absurdimaik on juures neil röögatutel summadel, sadadel tuhandetel eurodel, nii kõrgele ulatusid Jedi teoste väärtused. Kunstniku konto jääk näiteks ühel eluhetkel oli kaksteist miljonit eurot. Huvitav mõte kunsti olemusest on: „Ilu küsimus on maalikunstis teisejärguline, esmane on kujutamine.“

On koomiline, et raamatu autor toob tegelasena sisse iseenda, kirjaniku Michel Houellebecqi ja ka oma kaasaegse teise prantsuse menuka kirjaniku Frederic Beigbederi.

Üllatuslikult on raamatu kolmas osa esmapilgul nagu iseseisev krimiromaan. Ning epiloogis loob kirjanik pildi, kuidas näeb prantsuse külapilt ja ka suuremas plaanis Prantsusmaa riik ja ühiskond välja tulevikus 20 aasta pärast.

Lõpetuseks toon ära veel paar tsitaati.

Prostitutsioonist: „Kui aluseks on finantstehing, on igasugune seksuaalne tegevus vabandatav, töö iidne needus muudab selle süütuks ja mõnes mõttes pühakski.“

„Sotsiaalse liigi puhul on individuaalsus pelgalt üürike fiktsioon.“

„Inimese elu ei kujuta endast midagi eriti suurt, selle võib kokku võtta väikese hulga sündmuste kaudu.“

Michel Houellebecqilt on eesti keeles varem ilmunud romaanid Võitlusvälja laienemine ja Elementaarosakesed.

Teile lugemiselamusi soovides, Lagle