See on tore ja lahe
lugemine, samas ka uskumatult kurb ja liigutav. Omavanustest peajagu arukama
9-aastase poisi peas on palju mõtteid, need on huvitavad, tormilised, naljakad,
kokkujooksvad, äärmiselt loovad. Seal, kus üks mõte lõppeb, algab kohe uus.
Need mõtted on välja toodud kummalises, tabavas sõnastuses, mis lihtsalt ajab muigvele.
Väga kiiresti saab peategelane Oskar sümpaatseks. Näiteks sellise ütlemisega: „Ma vaatasin, kuidas isa mõtete jaanimardikad
ümber tema pea tiirlesid.“ (Oskar vaatab, kuidas isa püüab esitatud
küsimusele vastust mõelda.) Poiss lausa tulistab mõttepärleid:
„Inimesed hävitavad üksteist niipea, kui see muutub küllalt kergeks, ja
see juhtub üsna varsti.“
„Miks ilusad laulud sind kurvaks teevad? Sest need ei räägi tõtt.“
Alatasa Oskar leiutab
midagi, oma mõtteis. Et isa surmaga kohaneda, leina vaigistada, hakkab Oskar otsima
New Yorki linna peal lukku, mille üks salapärane võti, mis Oskaril paelaga
kaela seotud on, avaks.
Kõrvallugu raamatus on
Oskari vanaema ja vanaisa armastuse lugu. Tavaliselt, kui jutustatakse armastusest,
siis eeldatavalt mees ja naine armastavad ikka teineteist, truult ja jäägitult.
Siin on aga teisiti, üks pool armastab, aga teine armastab hoopis kolmandat,
ometi elatakse mõnda aega koos. Kurb.
Raamatu teeb nii
eriliseks see, et autor on kasutanud lehekülgedel visuaalseid efekte. Näiteks
ühes kirjas on punaselt ringitatud kõik kirjavead. Teisal on proovitud erinevat
värvi pastakatega kirjutada oma nime. Selgelt on aru saada stiilierinevused ka
lausestuses, kui kirja kirjutab vanaema või vanaisa. Toon ära mõned mõtlemapanevad
tsitaadid.
„Ta naeris nii kõvasti, et see oleks võinud terve linnuparve soojale
maale lennutada.“ (Vanaema iseloomustab oma õe naeru)
Ning kaks viimast
tsitaati vanaisa suust:
„Kui sa oma nägu maailma eest varjad, ei näe sa maailma.“
„Sa ei saa midagi armastada rohkem kui seda, millest puudust tunned.“
Ameerika noorelt
kirjanikult on see raamat seni ainus eesti keelde tõlgitud romaan.
Teile lugemiselamusi
soovides, Lagle
No comments:
Post a Comment