Tõuke Modiano
loominguga tutvumiseks sain ma üht hoopis teise kirjaniku raamatut lugedes.
Guillaume Musso (kellest räägin järgmisel nädalal!) teose Tulen ikka su juurde
naispeategelane veetis aega Modianot lugedes ning eksistentsialismist
mõtiskledes, mispeale minus tärkas huvi.
Modianolt on eesti
keelde tõlgitud kokku kolm raamatut. Peale Silmapiiri veel Hämarate Poodide
tänav, mida peetakse kirjaniku kõige kuulsamaks teoseks, ning Unustuse
kaugeimast otsast. Ma võin uhkelt tunnistada, et olen need kolm läbi lugenud.
See pole küll teab mis saavutus, raamatud on kõik suhteliselt õhukesed!
Kriitikutel on õigus,
kui nad ütlevad, et Modiano kogu looming on nagu üks teos. See üks ja sama
teema kordub igas raamatus. Ehk siis elu on juhuslike juhtumuste jada. Noormees
kohtab tütarlast, armub, satub mingisse sündmuste keerisesse, misjärel
tütarlaps kaob ta elust, kuid mitte südamest. Tajutav on ka mingi paine, äng minevikust,
ilmselt sõjakoledused on tegelastel veel väga värskelt meeles. Jälitamine ja
nuhid varjudes annavad teostele ilmekalt sünge taustavärvi. Hirm paneb
tegutsema.
Jutustus on lünklik,
lugeja peab ise oma fantaasiaga hämaraks jäänud kohad täitma. Minus tekitab
selline kirjutamisvõte pisut frustratsiooni. Et asi võib olla nii või naa,
täpselt selline nagu ma tahan seda ette kujutada. Ei tea, liigne kujutluse
vabadus polegi vast nii ahvatlev kui konkreetne kirjaniku poolt konstrueeritud
lõpp, misjärel saab mõelda, kas nõustun autoriga või ei, kas meeldis või ei.
Kuid see on midagi lõplikku ega jää õhku rippuma ning mis peamine, saab pooli
valida!
Muljetavaldav on autori
truudus. Peategelane armub ja see ongi kogu tõde, see ei muutu. Tütarlaps on
juba ammu kadunud, kuid armastus jääb aastakümneteks, see mõte, see igatsus. Me
ise loome selle tähenduse, mida südames armsana hoida. Mitte miski muu ei ole
oluline.
Siiralt Teie
lemmiklugeja Lagle
No comments:
Post a Comment