See on hullumeelne tekst!
Kirjanikul on pöörane stiil, kohati küüniline, samas kirjeldustes lopsakas ja
suursugune. Raamat haarab endasse juba esimestest lehekülgedest! See on ühe
perekonna lugu läbi nelja sugupõlve.
Peategelaseks on noor
poiss nimega Barnum, kes erineb teistest oma lühikese kasvu ning kummalise nime
poolest. Joodikust isa tavatses Barnumile öelda: „Oluline ei ole mitte see, mida sa näed, vaid see, mida sa arvad, et sa
näed.“
Teksti on palju, sisu
on palju (norrakad peavad seda raamatut Nobeli auhinda väärivaks suurteoseks) –
noppisin välja mõned tsitaadid, mis mõjuvad maagiliselt.
„See oli vaikus, mis paneb kassid värisema tükk aega enne vihma.“
„Kui ma magan, on see vaid teistsugune viis oodata.“ (Barnumi
vana-vana-vanaema ootab igavesti oma kaduma läinud peigmeest koju.)
„Ja väide, nagu parandaks aeg kõik haavad, ei pea paika. Aeg kivistab
haavad lahtiseks armiks.“
Autor kirjeldab pärast
Teist maailmasõda sündinud lapsi: „… rahu
lapsed, silmarõõmud, kuldne sugu, kes ei koge kunagi sõda, nad kasvavad
heaolus, millest neil lõpuks villand saab ja mis neilt mõistuse röövib, nad
pööravad sellele üleküllusele mõneks ajaks selja ja naasevad looduse rüppe, et
siis hiljem kaotatu taas tagasi võita veelgi suurema lausõgimisega eraelu
rootsi laua ääres.“
Lars Saabye
Christensenilt on eesti keelde tõlgitud novellikogu Oscar Wilde´i lift ning kolm romaani: Poolvend, Modell ning Maskeraad.
Teile lugemiselamusi
soovides, Lagle
No comments:
Post a Comment