Nädala raamat: Italo Calvino. Kui rändaja talvisel ööl

See raamat on mitmekihiline nagu sibul. Romaanid romaanis – põhimõtteliselt ma võin raamatus suvalise lehekülje lahti lüüa ja lugeda suvalist teksti omistades sellele misiganes tähenduse ma hetkel soovin.

Kui rändaja talvisel ööl lehepoognad on segamini lehekülgedega kellegi poolaka Tazio Bazakbali romaanist Väljaspool Malborki asulat. Lisaks on vahepealseteks paladeks autori mõttevahetused Lugejaga, kuidas ma loen seda teksti, kuidas miski mõjutab mind seda teksti lugedes, kuidas teksti mõte minuni jõuab jne jne. Ehk kirjeldus lugemisprotsessist või siis õpetus kuidas lugeda. Üsnagi absurdne või mis.

Kõik elemendid, mis ühel postmodernistlikul romaanil peaksid olema, on siin olemas: killustatus, romaan romaanis, pidev muutumine, juhuslikkus, Lugeja on Autoriga võrdväärne, Lugeja kujundab tekstist ise mõtestatud romaani.

Oijah, ma olen vanakooli inimene. Mulle meeldib lugeda raamatut algusest lõpuni nii, et süžee on juba kirja pandud ja ma ei pea muud kogema kui põnevust ning lõpus kas autoriga nõustuma või mitte, ühesõnaga kas kirjapandu meeldis või mitte. Pealegi ma pean üles tunnistama, ma ei oska ikka veel diagonaalis lugeda ehk siis haarata lehekülge tervikuna ning mõttest niimoodi kiiresti aru saada. Ma loen endiselt enam-vähem sõna-sõnalt ja lause-lauselt, sest mulle meeldib nautida lugemist. Mistõttu mu lemmikautoriteks on näiteks napi keelekasutusega Riikka Pulkkinen ja Anna Gavalda, kel iga lause on tähenduslik ja oluline ja ses keeles on ilu, lauses on võlu.

Nii et Calvino stiilis killustatud tekst on minu jaoks ajaraiskamine. Ma proovisin seda teksti haarata küll algusest, keskelt, suvalisest kohast, kuid ma ei saa pointile pihta. Aga rahu, asi on vaid minus! Teile võib Kui rändaja talvisel ööl meeldida, proovida ju tasub? Ühtede kaante vahel on kriminull, armastuslugu, satiir ja erootika, päevik ja otsinguromaan – kõik oleneb Teist endast, milline žanr huvi pakub.

Italo Calvinolt on varem eesti keeles ilmunud esseede kogumik Ameerika loengud; eksistentsiromaan Palomar; ning jutustused Nähtamatud linnad; Olematu rüütel; Parun puu otsas.

Teile lugemiselamusi soovides, Lagle