Mulle tundub, et see
raamat on Nüüdisromaani sarjas avaldatud eksikombel. See stiil sobiks paremini
Varraku ajaviiteromaani sarja. Jutustus on etteaimatav, pisut liiga lihtne,
miskit jääb puudu. Kuid sellegipoolest on see tore, südamlik paari-õhtune
lugemine.
Valdav teema on sõprus.
Lisaks paneb mõtlema põlvkondade vahelistele peresuhetele. Raamatus on paras
annus müstikat, ebausku, vanaemade hirmulugusid lastelastele maagilisest
mehest, kes suudab teha üleloomulikke asju. Huvitav oli mõttearendus, et see,
kuidas keegi oma kohvi joob (mustalt, koorega, piimaga, suhkruga,
suhkruasendajaga), ütleb midagi inimese iseloomu kohta. Näiteks kui on isu
kohvi juua ohtra koore ja vähese suhkruga, siis on sel persoonil soov saada
lohutust.
Autorilt on eesti
keeles varem ilmunud raamat Imeline aed.
No comments:
Post a Comment