See on uskumatu, et
ühtede kaante vahele on pandud nii vapustavalt kaunid looduspildid ja muheda
külamehe lorijutu stiilis naljatekst. Või nagu Risto Laur ise oma jutustamise
stiili kohta ütleb: „haige huumor.“
Aga kilde ja tabavaid
ütelusi puistab Risto Laur kui varrukast. Näiteks: „… pere oli ühel õigel nõukogude inimesel pigem konnasilm kui lilleõis.“
Raamatus räägib Risto
Laur lühidalt oma pere loo, kust ta pärineb, mis sundis teda Eestimaa tolmu
jalge alt minema pühkima ning kuidas ta kohaneb Islandi töö- ja eluoluga.
See raamat jäi mulle
silma just fantastiliste looduspiltide poolest. Ma mõtlesin, et see on selline
meeleolu-raamat, pool tundi sirvida ja nautida fotosid. Seejärel aga jäin Risto
Lauri teksti sõna otseses mõttes kinni. Alguses mind tibakene šokeeris, et
kuidas saab nii rämeda teksti panna kokku nii kenade fotodega. Kuid inimene
harjub kõigega. Ja mõne aja pärast ma leidsin end nautimas ka Risto Lauri pajatusi.
Raamatusse on pandud autori facebook-i postitused oma muljetest ja läbielatust.
Islandist jääb mulje
kui väga kiiresti vahelduva ilmastikuga saarest keset loodusstiihiaid. Või nagu
Risto Laur ütleb: „Island – rünkpilved keset
parkimisplatsi.“
Lahe öökapi-lugemine!
Teile lugemiselamusi
soovides, Lagle
No comments:
Post a Comment